Helilooja ja klaverimeister Aleksander Läte on nimetanud klaverit pillide kuningannaks. Peamiselt klaverile tugineb kogu muusikaõpetuse süsteem. Klaverita ei saa läbi ei heliloojad ega ka enamik tegevmuusikuid ning erinevates stiilides klassikast džässini on klaveril sooloinstrumendina juhtiv roll. Ta on universaalne nii kooriproovis, laulutunnis, ansamblis, kui ka sümfooniaorkestris. Laialt kasutatakse ka klaveri modifikatsioone süntesaatori ja digiklaveri näol. Ometi ei asenda need akustilist klaverit, tundlikku emotsioonide väljendajat, tema klassikalisel kujul.
Klaverimängu on Sauel olnud võimalik õppida kooli loomisest peale. Õpetajatena on töötanud Kristiina Liivik (Marjamaa), Terje Mäss, Gerli Kirikal, Tatjana Tsitovitš ja Kai Tomingas. Käesoleval hetkel õpetavad klaverimängu Marina Jurtšenko, Tiina Kalvet, Elina Seegel, Priidik Purga ja Georg Mirek King. Põhiõppes õpib 36 õpilast, lisaks veel ettevalmistusklassi lapsed, lisapilli ja individuaalõppe õpilased. Traditsiooniliselt toimub klaveriosakonnas sügiseti etüüdide konkurss „Nobenäpp“ ja kevadeti ühine kevadkontsert. Lisaks esinemistele osakonnakontsertidel osalevad klaveriõpilased aktiivselt ka kooli avalikel üritustel. Hästi on esinetud regionaalsetel ja üleriigilistel konkurssidel, sh nt Rudolf Tobiasele pühendatud klaveriõpilaste konkursil Hiiumaal. Osaletud on suvekoolides ja erinevatel festivalidel.
Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi asutaja Alo Põldmäe on öelnud, et klaver ja temaga seonduv on üheks kultuuritaseme peegeldajaks. Lisaks klaverimänguoskuse andmisele loodame meiegi oma õpetusega anda panuse intelligentsete ja eluga hästi toime tulevate eesti inimeste kasvatamisse.
